Miret ja Austria: Wonderful Saturday

Nii palju on võimalik teha ühe päevaga! Poleks uskunudki :D

Päev algas hommikul natukene enne kella seitset, ärkamine oli kerge, sest teadsin, et ees ootavad mind Milka vabrik ja vabrikusoojad šokolaadid :D J

Kuna täna oli ühtlasi ka FHV ehk meie ülikooli avatud uste päev, sai spets piletitega kogu Vorarlbergi maakonnas tasuta ringi sõita (pilt). Päris eesmärgipäraselt me neid pileteid ei kasutanud jah, sest need olid mõeldud neile, kes soovisid Dornbirni sõita, ülikooliga tutvuda ja siis koju tagasi liikuda...aga ei saa pattu salata - hoidsin 20€ või isegi rohkem transpordi pealt kokku J Kõik see raha jäi alles nende vapustavate šokolaadide jaoks!

Kuna pildid ütlevad rohkem, kui tuhat sõna, siis nüüd väike galerii:

Sai korv kenasti täis laotud ja Gabrieli abiga (ühtlasi ka kahe viimase pildi autor) kõik see 2,7 kilo šokolaadi õnnelikult koju veetud J Kusjuures, ainult väike tükk läks söömisele, kõik ülejäänu on täitsa alles ja ootab jaotamistJ Kallis perekond, olen teie peale mõelnudJ

Jalutasime Bludenzis ringi ka, nägime ägedat trikimeeste showd ja astusime ka kahest kirikust läbi J Esimeses süütasime kõik ühe küünla. Minu küünla leiad pildilt kõige ülemisest reast, vasakult neljas, suure ja ilusa leegiga !!! Teepeal ühest kirikust teise sattus meile ette Milka Shoko-Express, väike rong, millega sai 1€ eest pisut linnavahel ringi sõita. Päris lõbus oli, kusjuures :DJ

Astusime läbi ka ühest restorani-taolisest kohast ja lõpuks ometi maitsesin ära kohaliku toidu Käsespätzle. Tegemist on muna-jahu taignaga, mis surutakse läbi sõela väikesteks tükkideks ja 'küpsetatakse' keeduvees. Seejärel segatakse erinevate kohalike juustudega ja kaunistatakse näiteks röstsibulaga (Google teab rohkem!) J Täitsa hää maitse oli J

Aga kui juba siis juba! Tasuta transport tekitas soovi minna veel rohkem lõuna poole edasi, kuid rongini oli üle poole tunni aega ja kärsitud noored otsustasid hoopis Langen am Arlbergi poole liikuda. Hüppasime bussile, mis liikus Tiroli maakonna poole ja umbes 40 minutiga olime kohal. Vaatasime üle, kas lumi on ikka samasugune (Oli küll! Tegime pilti ka J) ja otsustasime tagasi liikuda. Ene arvas, et vaatab Lechi ja Mellau üle, viimasesse ta lume tõttu küll ei jõudnud, ja meie otsustasime Feldkirchi sõita, et näha Wildpark äraJ

Feldkirchi viis meid Railjeti rong, maksimaalseks kiiruseks tuli umbes 140km/h. Wildparki ei olnud aga nii kerge minna. Tuli välja, et selleks tuleb päris hoolega ja järsult mööda mäenõlva üles liikuda, palju astmeid ära lugeda ja vahepeal pause teha.

Kohalejõudes oli päris hea meelJ Tähistasime seda seltskonna peale võetud friikatega ja siis vaatasime üle, kes end nendes aedikutes peidavad. Jäneste, ilvese, kitsede, metssigade vahel jäid mulle kõige enam meelde hundid J Ei olegi kindel, kas olen neid varem näinud.

Tagasi Dornbirni jõudsime pisut enne kella kaheksat. Ütleksin, et täitsa asjalik päev on olnud J All on veel mõned toredad momendid meie päevast J