Naistepäev ja Funkenid

Lilled 08.03

 Nonii. Pisike paus kirjutamises, aga selle saan paari sõnaga kokku võtta. Paus tulenes suuresti sellest väsimustundest, mis valdas mind terve nädalavahetuse ja natukene kimbutab praegugi. Mõtete suunamine on mul seekord nii hästi välja tulnud, et haigeks ei ole ma jäänud, kuigi kevadpäike on siin nii soe, et meelitab hõlmu lahti nööpima ja eks kõik kooliga seonduv tõstab seda stressitaset märgatavalt.

Aga tegelikult on mu nädalavahetus muidu päris mõnus olnud. Laupäev, see ilus päikseline päev, oli ju naistepäev! Olen sellel teemal nüüd pisut mõtteid veeretanud ja küsinud endalt, et miks just naised ja naistepäev? Aga meie armsad mehed? Meestepäev on olemas, jah (novembris, kui keegi ei teadnud J) Aga siiski...?

Mulle väga meeldib lilli saada ja ma alati naudin seda tunnet ja rõõmu, mida lillede saamine tekitab JKui selle üle pisut mõelda, jääb mulje, et see hea tunne, meeles pidamine, 'tähtsustamine' ongi põhjuseks, miks naised naistepäeva oluliseks peavad ja seda kunagi ära ei unusta.
Paarilt noormehelt olen küsinud, et kuidas on lood meestepäevaga. Pigem ei pea nad seda oluliseks ega oota kelleltki miskit. Ma arvan, et see on õnneks, et ei ole keegi mulle rääkinud, kui oluliseks ta meestepäeva peab, aga iga aasta jääb tähelepanuta. See oleks ikka päris kurb.
Naistepäev või meestepäev..Me kõik, iga mees ja naine, oleme olulised. Öelgu keegi, mis tahab, mina olen sügavalt veendunud, et ei saa üks ilma teiseta ja ei hakkagi eales saama.

Lilled 10.03

Lilli mulle ükski noormees ei toonud. Ja no miks peakski? Üldse jäi mulje, et siin seda nii tugevalt ei tähistata...või mattus see lihtsalt kõigi nende Facebooki postitatud 'vaadake kui palju lilli mina sain, ja kommi kaaaaa' - piltide alla....
Aga ega Eesti naised mingid lahjad pole. Kui me ikka midagi piisavalt palju tahame, siis me läheme ja võtame, mitte ei jää passima mingit suuremeelset päästjat ja pärast vesista selle üle. Eip, meie Enega läksime turule, ostsime ühe suure pätsi leiba ja lilli teineteisele J Olgu, selline ise-teen-ära-hoiak tundub päris mehelik, kuid ma loen selle paratamatuse alla, sest mind ümbritseb siin igapäevaselt nii palju naisenergiat, et ongi viimane moment mehisemal poolel taas ärgata.

Funken. Hoolikalt vaatad, siis näed nõiakuju tipus 

Laupäeva lõunal tegin esimest korda elus kartulikotlette (ja söön neid siiani :D), õhtul läksime vaatasime Funkeni üle.''Funken' on talvevaimude ärasaatmineja kevade tervitamine. Selle jaoks laotakse suured tornid puudest, tippu pannakse hiiglama suur nõia kuju (sümboliseerib talve kummitusi, tal on nägu, käed, tavaliselt kleidi ja seelikuga) ja üks hetk pistetakse kõigele sellele tuli otsa.

Suure lõkke taustal lastakse ilutulestikku (pole nii vägevat näinudki J), kuulatakse mõnusat muusikat, puhutakse juttu, süüakse jne. Ma väga naudin seda kuumust, mida need lõkked õhkavad ja seltskonda, mis meil siin erasmuslastena tekkinud on, Funken on täitsa tore J

Pühapäeval püüdsime rohkem keskenduda puhkamisele, mängimisele, jäätise söömisele ja proovisime unustada igasuguse ajutegevuse. Õhtul taas üks Funken ja ilutulestik J

Ja kätte saigi esmaspäev ja uus koolinädal!

Palju päikest ! ☼