Tunniplaan :)

Tsauks!

Tänane päev algas saksa keelega, suuremast osast saan ma aru J Ainult tõlkimisega vajan abi, aga kõik on nii toredad ja lahked aitama! JEdasi läks päev 'Enrolment'-iga, mis on midagi registreerimise-taolist (kontrollisime ja allkirjastasime dokumendid) ja uuuu: 8 sotsiaaltööst huvitatud tudengineiut hoopis! Koolipäev lõppes pildistamisega. Loodan, et saan need üsna pea kätte ja siis ka teile näidata. Siit saab ka tsekkida: FHV.

Üks noormees teatas, et võiks paar õlle Kolpinghausi ühises toas teha (meie ühikas/motellis). Kohale tuli üle 20ne inimese..aga eks seda võib erasmuslastelt oodata :D Paar neiut astusid läbi ka meie toast ning võtsid lonksu Vana Tallinnat, Saku kalja ja Oravakese komme (esimesel kohtumisel üks neiu, kes on Tšehhist pärit ja õpib Taanis, küsis kohe meie käest, et kas meil Vana Tallinnat on - tema eestlastest sõbrad/koolikaaslased olid seda soovitanud). Kõik kiideti heaksJ

Mingi hetke pärast teatasid paar Tšiilist pärit neiut, et teevad õhtusööki teises ühikas. Liikusime seltskonnaga sinna ja saime väga head wrappi liha, kana, tomati, juustu, avokaadosegu ja soovi korral ka mõne teravama lisandiga. Kõige parem asi oli hoopis mingi Madalmaade magusa-asjandus. Selline purgis olev helepruun kreem, mis on nagu purustatud küpsised kreemina..või midagi :D Nimeks on tal 'Speculaaspasta'. Super! Nämm! Tahan veeeeeeeeel!!

Minu uus lemmik: Speculaaspasta!

Me Enega tulime kella kaheksaks koju ja tegime pisut joogat (jah, ma teen nüüd joogat vahel ning tulevikus ehk muud sporditaolist asja ka :D) J

Päeva tähtsaim osa peitub aga tunniplaanis! Nüüd on see selge J Mainiksin selle veel enne ära, et paljud pidid võtma 30 EAP-d ehk täismahu, sest nende ülikool nõudis seda, aga meie Enega pääseme kergemalt - 18 EAPd J

Esimene nädal ehk järgmine nädal on loengud vaid kolmapäeval, aga pikalt: 9:50 - 17:15 (paar pausi keskel). Edasi on peamiselt hõivatud esmaspäevad, teisipäevad ja kolmapäevad. Paaril korral peame minema ka reedel kooli ja kaks korda igal päeval nädalas :D Võiks öelda..et väga hull ehk ei ole J Ene blogist vaata pilti!

Natuke 'sügavamat' juttu ka. Sain ükspäev ühe sõnumi sisuga, et see keegi võiks olla välismaal meie asemel. Justkui midagi 'iga lpool mujal on parem, kui siin'-sisulist. Ütlen ausalt, et päevad on toredad, põnevad, sisutihedad ja tuleb ette ka mõnusaid ühiseid tegevusi tudengite seas. Kuid see on pigem koorekiht. Tõsi on, et iga õhtu lähen voodisse ja mõtlen, et mis kodumaal tehakse, mis Kallis teeb, kuidas teistel läheb...ja kui hea oleks kodus seda ja seda teha. Ma ei tunne end siin nagu 'päris omas elemendis',mingil määral on see siiski vahepeatus või "kodu". Igatsus on üks võimas asi ja mõjutab suuresti mu elu. Kohati nagu ei oska/ ei taha selle vastu midagi teha. Ehk aeg annab aru?
Aga täna ostsin paar ilusat küünlakest (apelsinilõhnalist) ja kavatsen neid põletada ja mõtetes kodumeeleleolu ja hubasust luua. Ehk mõni päev kirjutan, kuidas see välja tuli J

Olge mõnusad ☼

Hoiatus! Pikk jutt: Orientation week..

Hei-hei J      

 
Olen nüüd paar päeva kirjutamises vahele jätnud. Praegu on tundunud see viis mugavam ja otsustasingi kõik jutu ja pildid, mis kogunenud on, ühe korraga ära jagada J Jutuks tulebki selle nädala algus ehk siis kooli algus, üritused, juhtumised, tutvused jne J! Nädal kannab nime Orientation week.

Esmaspäev oligi üks tore päev ja ühtlasi ka esimene koolipäev J Küll mitte loengupäev. Päev algas tutvumisega – me kõik  jagasime midagi oma riigi kohta (mis hea, mis halb, stereotüübid, mida külastada jne), kuulasime teiste jutte, arutlesime kaasa. Enamus erasmuslastest õpib InterMediat, paljud on valinud Computer Science’i ja ainult 6, aga väga kaunist neiut, on huvitatud sotsiaaltööst J Kõige rohkem on Madalmaadest (Netherlands), palju on Koreast, Prantsusmaalt, Türgist, Tšehhist ja Tšiilist ning 2 ameeriklast, costaricalast, hispaanlast, sakslast, soomlast (+1 vene poiss, kes õpib Lapimaal), leedukat ja eestlast J Mõni riik on võib-olla veel, kõik mul veel selged ja tuttavad ei ole J

Äge on see, et meid määrati saksa keeles tasemegruppidesse. Neid oli kolm: 1 neile, kes ei saa üldse aru, 2 neile, kes ei saa ka aru, aga aimavad ja 3 neile, kes saavad aru, aga ikkagi veel ei oska. Ja ma sain kolmandasse! Egole tehti kena pikk pai :D Etterutates ütlen, et täna oli meil ka esimene loeng ja pole paha! Ich spreche Deutsch und nicht so schlecht J Aru saan veel rohkem ;)

Esmaspäeva toredam osa oli jalutuskäik üles mäele J Käisime neljakesi (meil üks tore grupp tekkinud) ja mõte oli minna kõrgele, et nautida päikseloojangut ja vaadet linnale. Tõesti kaunis on! Nägime ära terve Dornbirni, Bodensee ja selle kõrval asuva Bregenzi. Tõenäoliselt tundsime ära ka Lindau ja Feldkirchi J Päike vajub alla päris ruttu, kenasti suurte mägede taha (väidetavalt need kuuluvad Šveitsile) ja hetkega on siis väljas külm. Ülesminek oli trenni eest, kops oli koos ja tempo aeglane, aga teeksin seda iga päev uuesti, kahtlemata J

Teisipäev ehk eile oli hoopis omamoodi :D Koolis oli isegi natuke igav. Tutvusime süsteemidega ja arutasime kultuuridevahelisi erinevusi. Peale kooli tahtis Ene väga raamatupoodi paberit ja kaardikesi ostma minna. Kodupoole jalutades tekkis mul huvi ühe pirukaleti vastu, et mis seal head küll müüakse: ’Mmm, mis pirukad! Palju maksavad? Mitte midagi? Mismõttes mitte midagi??’ Haarasime kõik ühe piruka ja poole närimise pealt märkasime ka küsida, et mis puhul. Tuleb välja, et algas karnevalinädal ja täna tähistatakse võimuvahetust ehk võim läheb linnapealt karnevalirahvale. Hetkepärast kuulsime orkestrit ja nägime traktorit, mis vedas suurt käru ja millest loobiti kommi laiali :D Mingi teadjamees uuris kohe, kust me pärit oleme ja jutustamisest liikus asi sinnamaale, et surusime Dornbirni linnapeaga kätt :D Kõik see juhtus 10 minutiga! :D Tasuta pirukad, schnaps (midagi õunaviina sarnast), kommid ja ilus linnapea kätt surumas. Täitsa vägev värk, ma ütleks! J

Vasakult: Lauri (Soome), mina, Ene, Dornbirni linnapea, Gabriel (slovakk, õpib Tšehhis) ja Nikolai (venelane, õpib Soomes)

Õhtul oli meil esimene n-ö ametlik pidu. Kandis nime „Around the world welcome party“. Toimumiskoht oli ühe ostukeskuse all parkimisplatsi kõrval, sellises võrdlemisi väikeses ruumis (PolarTV-nimeline). Tuli esindada oma riiki: panin selga mustad püksid ja saapad, valge pluusi ja sinise jaki. Üks neiu jagas näogrimmi ja joonistasime üksteisele lipukesed ka näole J

Pidu oli täitsa okei J Muusika ei olnud päris see, aga tantsimata ma ju ometi ei jäta! :D Esimesed tulijad said paar voucherit kahe lahja joogi jaoks ja sissepääs oli tasuta, niiet minu jaoks pidu oli täitsa ilma rahata J       
Pidu pikk ei olnud. Siin Austrias tohivad nad suitsetada pea igal pool, sh ka klubides, ja kuna ma seda suitsuhaisu ei kannata ning see lõpuks hakkas ka hingamisele...jah, enne uut päeva olime kodus J

Eesti esindajad J

Tänane päev on lühem olnud, aga päris tore J Päev algas saksakeele tunniga. Jutust sain kenasti aru, kirjutamisel ja tõlkimisel läks pisut keeruliseks, aga siis aitasid teised välja J Päris tubli, eks? J           
Teemaks olid puu- ja juurviljad ja ostmine. Seda seetõttu, et igal nädalal kolmapäeviti ja laupäeviti on Dornbirnis Bauernmarkt ehk farmerite market. Ülesandeks oli osta spetsiaalset liha, juustu, leiba ja õuna ning selle jaoks anti meile 15€. Hiljem läksime tagasi kooli ja sõime kõhud mõnusalt täis J Mulle sobib! :D

Niipalju räägiksin veel, et oma hommikuid olen natukene kodusemaks muutnud Terevisiooni vaatamisega J Internetist saab järele vaadata küll ainult eelmist saadet, otse ei saa, kuid mulle see täitsa sobib J

Aga aitab ka :D Juttu on ikka päris parajalt juba! Kui kellelgi juhtub olema isu rohkema järele, siis kindlasti tsekake Ene postitused ka üle, neid on mitu ja kohati detailsemad J Järgmine kord püüan ikka lühemalt! J

Nüüd Checklisti järgmine linnuke: pesupesemise süsteem ära õppida :D

Päikest! ☼

L ja P

Nonii, eilne oli lihtsalt nii pikk päev, et ma ei suutnud mitte kuidagi trükkima asuda.      
Pikk päev ja jälle palju emotsioone J Käisime eile suusatamas St. Antonis, Arlbergis – Lech ja Zürs (kliki). Sain kinnistada õpitut, kukkuda, vaadet nautida ja kohvikust koogikest ampsata..

Eks see mäesuusatamine on algaja jaoks üks trikiga asi. Tunnistan, et koolitusest on ikka väga palju abi, aga väga raske (ja kohati tujurikkuvalt raske) oli hakkama saada mõnes kohas. Sõitsime küll vaid sinisega tähistatud radadel, aga niipea kui tuli väheke järsem koht, oli mul tegemist ikka päris palju, et kiirus oleks madal ja et ma ikka püsti püsiksin, olukorda kontrolliksin.

Selle üle olen uhke, et laugematel nõlvadel jõudsin lõpuks nautimiseni. Sain rahulikult mõelda õigele tehnikale, liigutustele ja suutsin kontrollida oma kiirust J Sellistel hetkedel püüdsin ka teadvustada, et olen kõrgel mäenõlval, suurte ja vägevate mägede vahel. Kurb on natuke see, et neid momente ei olnud nii palju ja kuna oskan alles nii vähe, siis tööd oli ikka kordades rohkem kui nautimist.

Jutt kõlab kuidagi jorisevalt. Aga ei! Minus on rahulolu ja tänurõõm nende heade kogemuste eest! Tänu sellele väga heale Bödele instruktorile oskan mäenõlval suuskadega ikka midagi peale ka hakata. Palju sai tööd tehtud, aga kui võtta see kõik juppideks, siis iga nõlvast allatulek, iga kukkumise vältimine, iga õige manööver ja iga hetk seda kaunist vaadet – totally worth it J Lihtsalt see über ’mäesuuskamis-vaimustus’ minuni seekord ei jõudnud.

Ma heameelega jagan neid vaateid ka J:

See on Ene isa tehtud pilt J

Ja üks pilt Rolls-Royce muuseumist (üleeilsest), Ene isa tehtud pilt:

Täna käisime kirbukal J Sinna sai jalutada pisut üle kolme kilomeetri, tagasi ka, aga see oli seda väärt J Suurepärane päikest täis ilm, huvitavad asjad ja mõningad väikesed ostud. Väga mõnus! Tagasiteel astusime ka kohvikust läbi (üks vähestest, mis lahti oli). Uksest sisse astudes jäid kohe ette suured ja uhked tordikesed, mida letitaga olev neiu meile lahkesti tutvustas. Minu valik jäi ühele päris magusale šokolaadikoogile (+ vahukoor kõrvale) ja kohvile. Minu kook jäi ainsana püsti! :D

Vaata ka Ene postitust ja koogikest SIIT!

Nämm.... J

Hiljem astusime läbi Markt Platzilt, nägin linnasüdame ka siis ära J

Kui on huvi mõnede ilusate piltide vastu, siis üks noormees klõpsib siin vahel - tseki siit J Tema tegi meile täna väikse õhtusöögi, Ungari rahvustoidu, hautatud paprika, tomat, sibul ja hobuseliha. Maitses väga hästi ja seltskond oli tore J

Me gusta! :D Olen rahul  J
Homme esimene päev koolis - algab 'orientation week'  J

☼

Checklist..

Mul on peas mõtteline checklist ehk nimekiri asjadest, mida ma Erasmusel olles teha tahan. Olen nii mõnedki asjad juba kirja saanud J   
Eile näiteks sain selle üliarmsa kohaliku kiisukesega sõpsiks J Ta magas diivanil, istusin ta kõrvale ja paitasin teda. Lõpuks kiisuke tuli, pani oma pea mulle sülle ja nurrus natuke..Mm, kiiisud!    

Teiseks, üks suurem vaatamisväärsus on nüüd nähtud. Käisime Rolls-Royce muuseumis J Päris vägev värk ikka (kindlasti mõnele mehele või suuremale RR huvilisele pööraselt vägev, aga mina lihtsalt nautisin seda silmailu). Muide, tegemist on maailma suurima RR muuseumiga! J Pilte võib teha ainult eraldi loaga, mille Ene isa endale soetas (ja ehk mõni hetk neid ka jagab J) või kui huvi suurem on, siis tseki siia J

Jess...ja see ei ole veel kõik! Kõige vägevamad asjad ikka viimaseks. Mis suured emotsioonid möllavad mu sees! Pööran oma pilgu Ene poole ja tänan teda valju häälega, et ta veenas mind SkiSchule vajalikkuses ja mitte ainult – tuli ise ka, niiet ma sain natuke odavamalt!

Jah! Käisin esimest korda elus mäel, esimest korda elus mäesuusatamiset aimu saamas J. Bödele on kohanimi, selline pisem mägi..aga ega me kõrgele ei jõudnuki. Rentisin kogu varustuse ja 2 tundi oli instruktori poolt sisustatud. Väga huvitav oli, ta õpetused olid väga lihtsad ja loogilised ja nii põnevad, et kukkumishirm kadus täitsa ära :D

Pikemalt me mäel ei olnud, sest ilm ei soosinud – sadas sellist vesist lörtsi ja lõpuks olime päris märjad, pisut külmetasime. Aga plaan on homme minna teisele mäele veel J Eks siis näis, mis minust järele jääb :D Loodame parimat! Vaimustus on igatahes suur ja selle otsuse võtsin vastu, et ükskõik kui kõrgele ma lähen, suuskadel ma sealt alla ka tulen J

Tõend: mäesuuskadega tsikk :D

Natuke eilsest õhtust..käisin linnapeal jalutamas, toidupoode rüüstamas. Enne kodust väljumist mõtlesin veel, et 'Ahh, mina küll ei pane talvejopet, enne külmetan..'. Heh, arvake, kes oli kõige paksemalt riides? :D Kandsin küll oma sügis-kevad mantlit, aga nu..jahm. Siin on ikka kevad täitsa käes! Õied, kevade lõhn...kevadekuulutajatest on veel miniseelikud ainult puudu :D

Aga väike teaser ka kõigile neile, kes selliseid vaateid naudivad! Tegin teel Lidl-isse paar klõpsukest J

..ja no täitsa kodu kõrval!

See homne mägi! Ei tea, kas täna magamagi jään :D Nii suur vaimustus on sees! ..küll kuulete J Checklistist tuleb ka kindlasti juttu veel J

Ja kui tahate rohkem, siis klõpsake siia ja saate Ene emotsioonid ka kätte J

☼

KOHAL!

Jah, nüüd olengi ma kohal. Täiesti...šokeeriv on see kõik siin. Ja ega siiatulek ka nii lilleline ei olnud. Ma mõtlen emotsionaalselt, sõit kulges kenasti J

Alustuseks katan siis selle tühja koha – kuidas ma Dornbirni jõudsin. Teisipäeval saime teada, et üks rekkamees sõidab Taanist Itaaliasse ja läbi Innsbrucki (Austrias) ning võib mu kaasa võtta. Tsekkisime üle rongiajad Innsbruckist Dornbirni, kõik klappis ning teisipäeva õhtul kella 21 ajal (edaspidi kõik kellajad GMT+1 muidu :D) hakkasime sõitma. Kolmapäev läks Saksamaa läbimisele ja neljapäeva hommikul kell 7 umbes astusin autost maha ja hakkasin rongijaama poole jalutama. Jalutamine on muidugi natuke ilusalt öeldud, arvestades, et mul jätkuvalt üks 30kg-ne Lepatriinu tähelepanu tahab :D

Mainiks veel ära, et vaade oli I M E L I N E! Alustasime hommikusest pilvisest Innsbruckist, sõitsime mööda mäenõlvi tasakesi aina üles, kuni vastu tulid suured hanged ja lähenes pilvepiir ning pool tundi hiljem hakkasime laskuma vaikselt kevadise välimusega ümbruskonda. Päike paistis (vagunis hakkas palav lausa), muru oli õrnroheline, kuid siiski taamal paistsid need mäed oma lumiste tippudega..

Mõned pildid ka (palun vabandust, pildimasin on okei, aga rongi aknad ei olnud nõus diili tegema):

..järsku tekkis selline paks lumi :)

Ja puud olid kaunid valged..

Ja vaade oli lihtsalt super!

Ja siis sõitsime madalamale tagasi...

2 tundi ja 28 minutit ja 11:30 leidsingi ennast ühest Austria väiksemast linnast Dornbirnist. Minu uuest kodust! Emotsioonide juurde tagasiminnes, siis äratulek oli päris raske. Suur hirm teadmatuse eest, turvatunde lõhkumine ja muidugi teadmine, et jälle üks lähedane maha jääb. Aga ma olen tubli tüdruk, nagu Kallis kinnitas mulle, ja ma saan hakkama J

Dornbirni rongijaamast võttis mind peale Fachhochschule Vorarlbergi (ehk FHV ehk minu ülikooli) välisüliõpilaste koordinaator Sabine. Polnud küll nii tore, kui Flensburgi sõita, kus ootas mind tuttav ja veel rõõmsam nägu, aga hea, et mulle kenasti vastu tuldi J Ta sõidutas mu uude kodukesse ja rääkis ära põhilise, mida teadma peaksin. Ja nüüd siis see 'šokeeriv' koht, mida enne mainisin..

KÕIK oleks justkui kuskilt pildilt välja kukkunud või lihtsalt üle ootuste palju parem! Linn on väga armas, selline pisike, et igale poole saab 15-20 minutiga, aga samas on kõik olemas. Ja see ühikatuba, see kodu! VÄGA mõnus ja kindlasti palju rohkem, kui me ette kujutasime - suurem, ilusam, valgem, moodsam jne.

Tegemist on sellise suurema ruumiga, eraldi vannitoaga. Lisaks veel aken ja rõdu (niii hea vaade!!). Väike koridor, rõdu ukse kummalgi pool voodid ja nende vastas töölauad. Sabine jutustas, et Kolpinghaus ongi kõige ilusama vaatega ja meil vedas, sest saime ühe kenama ja suurema toa J

Minu juba kodune voodinurgake J

Töönurk..

Vaade rõdult (tegelikult palju-palju parem) J

Vedas veel seetõttu, et meil ka 'cleaning lady' ehk siis korra nädalas koristatakse põrandat ja vannituba jm, hinna sees :D See on siis Kolpinghausi eelis teise kahe ühika ees (tuleneb sellest, et meil on ühikas + motell ehk siin ei ööbi ainult tudengid). Selle poolest on ka erinev, et meil elab siin kass :D Täitsa oma kiisu! JJ

Pesuruum on terve maja peale, köök iga korruse peale. Külmiku rentisime, see toodi meile juba tuppa ära J

Oeh, emotsioone on rohkem kui kopika eest! Jutustada on veel tosinaga, aga kõht on tühjaks läinud ja võtan nüüd Dornbirni kaardi kaasa ja lähen linnapeale laiama :D

Tsautsauuu! ☼

Oo, Saksamaa....

..ooo, Taani. Ja natuke ooo, Šveits ka J Jah,  käisin esimest korda elus Šveitsis ka ära. Et keegi ei arvaks, et sõitsin sealt vaid läbi, siis läksin väiksele jalutuskäigule. Umbes 45 minutit hingasin Euroopa Liiduta õhku sisse. Kusjuures, päris tore oli J Ei, mitte EL-i vaba õhk, vaid see jalutuskäik. Vaatasin inimesi, nende armsaid kutsasid ja kuulasin, kuidas nad inglise keelt rääkisid (jalutasin mööda International School Basel-ist).

Pealkirjast võib järeldada, et olen päris palju aega Saksamaal veetnud. Nii põhjas kui lõunas, Hamburgis ja Stuttgardis. Minu vägev transpordivahend, te mõtlete? No otseloomulikult parimatest parim ja kaunimatest kaunim! J

Selle pean ka ikka ära mainima, et isegi Kopenhaageni mulda olen oma jalatsitelt puhastanud. Ühe terve esmaspäeva veetsime Shelli tanklas (väga head saiakesed ja 1€ tükk! :D ) ning tegime ka mõnusa jalutuskäigu. Pikalt ei jalutanud, palju ei näinud, aga tagasimõeldes kerkib esile positiivne emotsioon J

Avastasin, et mulle ka meeldib inimesi jälgida. Olukorrast tulenevalt teen seda peamiselt kiirteel ja vaikselt nende auto akendest sissepiiludes või lihtsalt nende sõidumaneere jälgides. Ma tean, et see kõlab natuke kahtlaselt, aga tegelikult on see üks huvitav tegevus ( ei, Miret ei hakka siin kõrvalistmel locoks minema :D). Saksamaal on palju inimesi ja seetõttu ka palju erinevusi. On imekaunid daamid oma uhkete Mersudega, on suured mehed tossava suitsuga ja väikeste autodega perekonnad, kelle pesamunad kenasti tagaistmele reastatud on. Aga kõige värvikamad on ikka need kaugsõiduautojuhid.

Teel olles on osa neist justkui mingi teine liik. On need täitsa toredad ja mõistlikud, kes hoo maha võtavad, et sa neist kenasti mööda saaksid, kes suunatuledega ’aitäh’ ütlevad. On vastandina need, kellel on vaja näidata, kui hästi nende auto ikka edasi läheb, mis sest et nad vaikselt maha jäävad. Nende hulka kuuluvad ka ’MINA olen ees’-mehikesed, kes sind mööda lasta ei saa, ooo ei, nii palju ei tasu tahta (ohtlikud manöövrid takistuste tegemiseks on ka nende pärusmaa) ja need, kes külmikust teiste liha ära söövad (isiklik kogemus).
Loogika ütleb, et nüüd tuleb kolmas grupp nimega ’Ülejäänud’, sest äärmused on juba nimetatud...aga ma mainiksin ära parem need, kes kaunistavad. Päris põnev. Mehed on ühed uhked olevused ja nad naudivad seda, et neid kiidetakse ja kadestatakse. Rekkameeste puhul on see tavaliselt täiesti asja eest J

Mida teha siis, kui vaja sõita, aga auto on katki?

Sakslastel tekivad ummikud, kui jalgpallimäng on algamas (ausalt, umbes 15km staud! Ja pärast seda tühjus), paljud sakslased vaatavad seriaali Cobra 11 ja  peaaegu alati iga 80 ja 60 märgi juures ’hüppavad kahe jalaga pidurile’, sakslased lapivad oma autot teibiga nagu Macgyver (vaata pilti :D). Sakslased on ikka ühed kirjud tegelased. Aga Saksamaa on tore, ilus ja minu siinveedetud aeg on tegelikult ainult meeldiv olnud J

Hiljemalt selle nädala reedeks peaksin Austrias olema, aga kes, kus, millal ja mismoodi – seda veel kindlalt ei tea.

Palju päikest! J

Surprise!

Teree! J

Alustuseks mainin, et esialgsed plaanid ei läinud täide. Ma ei sõitnud ära pühapäev/esmaspäev, vaid alles neljapäeva hommikul ca 5:30. Rekkaga ikka. Esimese päeva õhtuks jõudsime Poola, kuid igasuguste asjaolude kokkulangemise tõttu (avariid, staud jm) kulus seal liikumiseks oodatust rohkem aega. Kes tahab teada, mis on ’stau’, see mingu tehku paar tiiru nt Saksamaa kiirteedel, ja kui kiire on, siis valige aeg, kui hakkab lund sadama, on libe, tuiskab või midagi sinna kanti. Tahaks näha ühte inimest, kes siis staud ei saa.

Pakun, et 10% mu närvidest jäi Poola. Mitte ainult stau tõttu, vaid tuli üks ka üllatus  - Hannoverist pean liikuma Flensburgi, üksi, iseseisvalt, rongiga. Unetundide arv oli küll miinimumilähedal, kuid närv oli sees nii tugev, et unustasin magamise ja söömise üldse ära...Mina?!            
Sõit kestis kokku 4h 29 min, ümberistumisega Hannover – Hamburg – Flensburg. (Okei, Flensburgi rongis sõin oma kohukesed ära :D)

Aga don’t worry, be happy. Elu tuli mulle appi J Kuna jõudsin Hannoveri rongijaama 1,5h varem, otsustasin seista enamuse sellest ajast ühes kohas ja rahulikult oodata. Mainin veel ära, et minuga reisisid mu 30kg-ne Lepatriinu, 2x söögikotid, 2x magamisasjade kotid, käekott ja sülearvuti (päris tugev mutt olen :D). Ühel noormehel hakkas minust hale ja ta küsis, kas ma vajan abi. Keeldusin (mõtlesin, et paneb mu kottidega jooksu veel :D). 10 min pärast, kui sättima hakkasin, et perroonile minna, tuli ta mulle uuesti abi pakkuma. Saksa keeles muidu, sest ta inglise keelt eriti ei mõistnud. Kuna ta võttis mu padja-koti, siis otsustasin, et okei, sellega võib ta jooksu panna küll. Selgus, et ta läheb ka Hamburgi poole.

Ja olgu tänatud, et läks! Esimesena laekus info, et rong hilineb 10 minutit. Okei, ootame. Tuli veel mingi tekst, ma ei jõudnud kuulama hakatagi, kui kõik olid püsti (sh see noormees) ja lippasid juba ukse poole. Noormees haaras mu kohvri ja ütles, et lähme. Selgus, et rong väljub teiselt platformilt, kuhu me ka jooksime. Jooksime, sest väljumiseni oli u 5 minutit. Ja ütlen siiralt, mina ei oleks sellest aru saanud, mina oleksin sinna jäänud, ja tõenäoliselt vale rongi peale ka veel läinud...Ei, ma ei liialda praegu.

Saime kenasti Hamburgi rongile. Noormees veel majandas minu eest mu ülekaalulise Lepatriinuga. Kui Hamburgis maha astusime, juhatas ta mu minu platformile ja seletas, milline on minu rong ja kust see läheb ning astus ise Kieli suunduvale rongile. Väike kaitseingel mul, või midagi J Ja nime ma ei küsinudki! Mr. Kaitseingel Jon Doe

Kõik läheb hästi. Elu tuleb usaldada.
Olen terve, õnnelik ja minu armsa Kalliga siin TaanisJ! WIN!

Ilm on okei, kraadid on plussis. Tuju on hea!

Päikest! :*