Checklist: mäeotsa matkamine!

Tere imekaunist pühapäeva J

Nagu pealkiri reedab, olen taas ühe linnukese on peas olevasse checklisti kirja pannud J Tegemist on matkamisega (inglise keeles kõlab paremini: hiking), lähedaloleva mäe ühe tipu 'vallutamisega' J Selle koha nimeks on Karren ja saavutatud kõrguseks 976 meetrit J Minu esimene kord ja ma olen ääretult rahul J Premeerisin end Topfenstrudeliga ehk kohupiimastruudliga ning peale mõningast vaadete nautimist otsustasime tagasi minna.

Ene ja meie naaber, leedulane Migle arvasid, et nad soovivad rohkem näha, kuid minul ja sakslannal Jasminel edasijalutamise vastu huvi ei olnud. Teed läksid lahku. Samas, ilm oli lihtsalt nii mõnus, et kohe ei tahtnud alla Dornbirni jalutada. Otsustasime kahekesi tagasi Karrenile minna ja seal pisut päikest nautida J

45 minutit, ninaots kergelt punetama ja siis tee tagasi. Ülesjalutamisele kulus meil umbes 1,5 tundi, alla tulime ühe tunni. Täpselt kell 16 olime Kolpinhausi ukse ees J Kokku kulus umbes 5 tunni kanti, kuid ma ei mõista, kuhu see aeg nii ruttu kadus J

Ilm on lihtsalt fantastiline, nagu piltidelt ka näha on!

Targad inimesed on teatanud, et tervisele on hea vähemalt 10 000 sammu päevas astuda. Ma arvan, et minu eilne ja tänane kokku teevad mind kohe ülitervislikuks :D

Aga pildid, pildid, pildid, ikka etemad, kui jutt, eks J?

Siis kui kevad kohtub talvega J

Karren - 976 meetrit

Karrenile jõudmine J

Olen jah toidupildistaja :D Topfenstrudel J

Vaade Karrenilt (joonistasin ühelt kaardilt maha,
loodan, et enam-vähem on korrektne J)

Päiksepüüdja J 

Allaminek

☼☼☼

Wonderful Saturday

Nii palju on võimalik teha ühe päevaga! Poleks uskunudki :D

Päev algas hommikul natukene enne kella seitset, ärkamine oli kerge, sest teadsin, et ees ootavad mind Milka vabrik ja vabrikusoojad šokolaadid :D J 

Kuna täna oli ühtlasi ka FHV ehk meie ülikooli avatud uste päev, sai spets piletitega kogu Vorarlbergi maakonnas tasuta ringi sõita (pilt). Päris eesmärgipäraselt me neid pileteid ei kasutanud jah, sest need olid mõeldud neile, kes soovisid Dornbirni sõita, ülikooliga tutvuda ja siis koju tagasi liikuda...aga ei saa pattu salata - hoidsin 20€ või isegi rohkem transpordi pealt kokku J Kõik see raha jäi alles nende vapustavate šokolaadide jaoks!

Kuna pildid ütlevad rohkem, kui tuhat sõna, siis nüüd väike galerii:

 

 

 

 

Sai korv kenasti täis laotud ja Gabrieli abiga (ühtlasi ka kahe viimase pildi autor) kõik see 2,7 kilo šokolaadi õnnelikult koju veetud J Kusjuures, ainult väike tükk läks söömisele, kõik ülejäänu on täitsa alles ja ootab jaotamistJ Kallis perekond, olen teie peale mõelnudJ

Jalutasime Bludenzis ringi ka, nägime ägedat trikimeeste showd ja astusime ka  kahest kirikust läbi J Esimeses süütasime kõik ühe küünla. Minu küünla leiad pildilt kõige ülemisest reast, vasakult neljas, suure ja ilusa leegiga !!! Teepeal ühest kirikust teise sattus meile ette Milka Shoko-Express, väike rong, millega sai 1€ eest pisut linnavahel ringi sõita. Päris lõbus oli, kusjuures :DJ 

Astusime läbi ka ühest restorani-taolisest kohast ja lõpuks ometi maitsesin ära kohaliku toidu Käsespätzle. Tegemist on muna-jahu taignaga, mis surutakse läbi sõela väikesteks tükkideks ja 'küpsetatakse' keeduvees. Seejärel segatakse erinevate kohalike juustudega ja kaunistatakse näiteks röstsibulaga (Google teab rohkem!) J Täitsa hää maitse oli J 

Aga kui juba siis juba! Tasuta transport tekitas soovi minna veel rohkem lõuna poole edasi, kuid rongini oli üle poole tunni aega ja kärsitud noored otsustasid hoopis Langen am Arlbergi poole liikuda. Hüppasime bussile, mis liikus Tiroli maakonna poole ja umbes 40 minutiga olime kohal. Vaatasime üle, kas lumi on ikka samasugune (Oli küll! Tegime pilti ka J) ja otsustasime tagasi liikuda. Ene arvas, et vaatab Lechi ja Mellau üle, viimasesse ta lume tõttu küll ei jõudnud, ja meie otsustasime Feldkirchi sõita, et näha Wildpark äraJ

Feldkirchi viis meid Railjeti rong, maksimaalseks kiiruseks tuli umbes 140km/h. Wildparki ei olnud aga nii kerge minna. Tuli välja, et selleks tuleb päris hoolega ja järsult mööda mäenõlva üles liikuda, palju astmeid ära lugeda ja vahepeal pause teha.

Kohalejõudes oli päris hea meelJ Tähistasime seda seltskonna peale võetud friikatega ja siis vaatasime üle, kes end nendes aedikutes peidavad. Jäneste, ilvese, kitsede, metssigade vahel jäid mulle kõige enam meelde hundid J Ei olegi kindel, kas olen neid varem näinud.

Tagasi Dornbirni jõudsime pisut enne kella kaheksat. Ütleksin, et täitsa asjalik päev on olnud J All on veel mõned toredad momendid meie päevast J

Minu saak!

Teel Wildparki

Bludenz

Langen am Arlbergis lumeinglid J

Vaade teel Wildparki

EEEesel :D

1,2,3 ja algus, lõpp - et kergem oleks mu
jutt mõista J

Päikest ☼

Minu uus sõps :)

Esimest korda kohtusin temaga esimesel päeval, kui Dornbirni tulin JVahepeal oleme vaid paar korda koridoris kohtunud, aga nüüd hiljuti oleme rohkem koos aega veetnudJ Ta on väga armas ja tore, ägeda iseloomuga. Mul on hea meel, et temaga sõbraks sain J

Neile, kes mind rohkem tunnevad, on vist juba selge, et räägin loomast ja kõige tõenäolisemalt mingist kassist :D Ülejäänud vist kortsutasid kulmu ja ei saanud väga aru, miks ma nii peaksin kirjutama :D Jah! Sain sõbraks Kolpinhausi kassiga J Mulle kassid meeldivad väga, ma tõesti ei tea miks. Mul kuidagi kipub olema nendega klapp ja eks muidugi olen ma nõus neid pea lõpmatuseni paitama :D

Kolpinghausi kass on väidetavalt kiisu-neiu nimega Roosa või õigemini Hell Rot ehk helepunane. Esimene õhtu kui siia saabusin, ütles Ene mulle, et kiisu on meie korrusel diivanil lebotamas. Läksin tegin tutvust ja ju tal oli kaisukas, sest ta ronis mulle sülle ja hakkas vaikselt nurruma J Nüüd hiljuti on ta koos minuga kööki tulnud, istunud ja vaadanud ja pärast vaikselt paitamist nautinud J

Aga palju ma ikka ühest kassist rääkida suudan? Tegelikult palju, sest ma olen neist seletamatul põhjusel üsna vaimustuses...aga teile vast aitab JPaar pilti lõpetuseks:

Päikest! ☼

Õppida, õppida, õppida

Teha on siin küllaga ja rohkemgi veel. Seda nii reisimise kui õppimise seisukohalt. Alustaksingi just viimasega - selle igapäevase tööga, mistõttu esimesed haigutused juba kella üheksa ajal õhtul mind kummitama hakkavad.

Lisaks sellele, et igapäevaselt inglise keeles suhtlen ja õpin (ja tegelikult mõtlen ka), kirjutan ma inglisekeelseid materjale, loen inglisekeelseid raamatuid ja artikleid nii kooli kui bakalaureusetöö jaoks, ja et sellest veel vähe ei ole - õpin saksa keelt ka inglise keeles. See ei ole siin mingi kurtmine. Inglise keel sobib mulle, ma oskan seda ja tore on ju aina paremaks muutuda. Ma tegelikult püüan selgitada, miks ma nii väsinud olen: päevas kasutada rohkem võõrkeelt kui emakeelt on aju jaoks ikka üsna väsitav.

Aga ma saan hakkama! Seda demonstreerib tõsiasi, et olen sirvinud ja lugenud läbi 3 raamatut oma bakatöö jaoks. Õnnetuseks midagi eriti kasulikku ma ei leidnud ja nüüd selgus, et pean üldse uue teooria leidma..aga see on juba teine jutt J Teine fakt, mis seda kinnitab, on tõsiasi, et minu esimene kursus nimega "Innovative Methods" ("Innovatiivsed meetodid") saab läbi juba järgmisel kolmapäeval! Tuleb ainult edukalt meie grupitöö esitleda ja ongi kõik! Miskipärast see teadmine on minu jaoks nii põnev ja rõõmus korraga! Üks loeng läbi! Ma olengi siin nii kaua olnud, et üks loeng edukalt sooritada!

Muidugi, olgem ausad, järgmisel nädalal algavad ka uued loengud: "Gender and Diversity Training" (tõlkida eesti keelde ma seda nii ei oska, et see hästi kõlaks, aga põhimõtteliselt on tegemist erinevuste (sh sooliste erinevuste) õpetusega) ja "English for Social Work" (erialane inglise keel). Need sobituvad kenasti  praegu juba olemasolevate "Intercultural Dialogue" ("Kultuuridevaheline dialoog") ja "German: Culture and Communication 3" (saksa keel, grupp 3) vahele J

Kokku on tunniplaanis meil 7 loengut J

Õppida, õppida, õppida...jah! Aga natuke reisida ka, eks? J

See nädal on meie ülikoolis avatud uste päev ja seetõttu iga isik, kes soovib Fachhochschule't külastada ja omab kupongi, saab tasuta terves Vorarlbergi maakonnas busside ja rongidega sõita. Me natukene vääname neid asjaolusid ja plaanime väikse tasuta transpordiga reisu teha. Kindlasti (nii oluline, et joonin alla) läheme Bludenzisse, et Milka šokolaadivabrikus ära käia (ja tonnide viisi üliodavat šoksi osta!!J), sealsel talunike turul pisut ringi vaadta ja loodetavasti jõuame ka Feldkirchi. Ene leidis sealt Wildpark'i, mis on igapäevaselt aasta läbi avatud ja kus saab kaugelt tutvust teha paljude loomadega J Loe ja vaata lähemalt siit (saksa keeles!). Olen avatud kõigile juhtumistele, mis toopäev aset leida soovivad J

Illustratsiooniks väike Vorarlbergi maakonna pilt

Pean tunnistama, et iga päevaga muutub kodu järjest kallimaks ja igatsus lähedaste järele aina suuremaks! Ei teadnudki varem, mis suurustes igatsus tegelikult eksisteerida võib....aga siin on ka täitsa tore, ma olen rahul J Nädalavahetusel kattis lumi kaunid mäetipud, kuid nüüd on päike taas tagasi neid töötlemas. Mulle sobib! J

Päikest teile ka J ☼

Die Sonne!

Kas pole mitte suurepärane ärgata üles selle peale, et päike on valgustanud terve toa? Jätame selle kõrvale, et see juhtus muidugi kell 7 ja mu pea oli padja külge kleepunud...
Aga siiski? See on midagi väga mõnusat, eriti kui sealjuures on teadmine, et täna saab ujuma J

Tervitused talvisesse Eestisse siit Dornbirni kevadest!

Peale kahetunnist suplust otsustasin astuda läbi postkontorist ja panna teele ühe pakikese (Kallis!). Miks ka mitte, meil ometi on täna väljas ju 21 soojakraadi! Muidugi oleks ju rumal ennast mitte sellise suurepärase tegevuse eest premeerida ja astusin läbi ühe taluniku leti juurest, kes osava jutuga müüs mulle umbes 50 grammi kitsejuustu :D Juust on hea, aga hind on veel etem... :P

Ennast kiitmast ma ei väsi, eksju? Seetõttu tegin ka peatuse jäätiseputka kõrval, ütlesin rõõmsalt 'Tere' juba kergelt tuttavale jäätisemüüjale (omasugused ikka klapivad :D (kes ei teadnud, siis jäätisemüük on olnud mu suvine põhitöö päris pikalt) ) ja ostsin endale kookosejäätise. Jah, kookose! Ja päris hea kookosejäätise :D See oli tiramisu-, rummi-, meloni-, kohvi-, šokolaaditükkide- (siin mingi omapärane ja vägevam) ja veel paljude erilist sorti jäätiste kõrvalJ Maitsed vahetuvad iga nädal J

Olgu, uhkustamisest aitab küll :D Ilmselget taolise päevaga olen ma rahul, eriti kui õhtune koolitööde tegemine ikka edukaks osutubJ (Näe, ei ole ainult lust ja lillepidu! :D) See, et grillima varsti läheme, see ei lähe arvesse :P Selle aasta esimene grill! J

Paar sõna siis minu ja Ene kokkuleppest ka. Üks lõuna istusime kooli sööklas (Mensas) ja tekkis küsimus, et kellel seda alkoholi vaja on? Saigi kokku lepitud, et ei tilkagi alkoholi, sealhulgas ka alkoholivabad õlled ja siidrid. Kui teistega seda jagasin, siis esimesed reaktsioonid olid: 'Miks te ennast kiusate?' ja üks erasmuslane tegi nalja, et tore ongi, me oleme niigi hullud :D Tegelikku põhjust ei olegi. Motivatsiooniks võib-olla see, et paar lisakalorit vähem :D (edit: kokkulepe kehtib kuni minu Saksamaale sõiduni ehk 17.aprillini)

Aa, lõpetuseks üks väike soovitus ka: kui Dornbirni juhtute, siis vaadake, et magamiskoht ühegi kiriku läheduses ei ole. Kui just midagi sellist teile südamelähedane pole:

Mõnusat päeva teile kõigile, saadan killukese päikest, mis ilmad soojemaks teeb J ☼

Üks kuu

Üks kuu. Täpselt nii kaua olen ma siin olnud. 20 märts, neljapäeva hommik, üks kuu tagasi jõudsin ma siia, astusin rongilt maha ja silmasin esimest korda Dornbirni. Üks kuu on see siin minu kodu olnud, minu varjupaik, minu turvanurk, minu öömaja, õppimiseks, söömiseks, puhkamiseks, elamiseks.

Üks kuu  - milline kuu? Esimesel päeval tutvusin Dornbirniga, teisel päeval astusin esimest korda mäesuuskadele, kolmandal olin kõrgel mäel ja laskusin alla. Ühe nädala orienteerusin kooli abiga siinsetes süsteemides, inimestes, iseendas ja külastasin kõrvalolevaid linnasid, riiki. Saime selgeks uued sõnad, nagu ’Funken’ ja tutvusime karnevaliga. Vaatasime ringi suurimas Rolls-Royce’i muusemis. Ostsin endale ratta, avasin pangakonto. Äratasin oma õppimismeele ja tuletasin meelde inglise keele ’targemad’ sõnad. Alustasime ühe kooliprojektiga ja saime tuttavaks ühe suurepärase inimesega, kellelt on kindlasti palju õppida. Alustasime ujumisega, leidsime Zumba ja tegelen Ene eeskujul joogaga. Eelmine laupäev sõin esimest korda elus sushit. Viimasel ajal on iganädalaseks mõnuks kujunenud laupäeviti talunike turul käimine ja siis nädala jooksul värske leiva ja väga hea Bergkäse ehk ühe kohaliku juustu söömine J

Minu võtmehoidja, käsitöö,
 pärit Lõuna-Aafrikast!

Minu rattake J

Lõik tuli pikk, järelikult tehtud on hoolega J Tegevusi on palju olnud, õppida on palju olnud, uut on palju olnud, rõõmu ja lõbu on palju olnud. Emotsioone on kõige rohkem olnud. Ja ega ma piltide tegemisega ka alla ei ole jäänud :D Palju on kindlasti ka kirjutamata jäänud ja veel rohkem on plaanis J

Alustuseks õppimine. Tegelikult on see väga oluline ja kuigi nii ei pruugi tunduda, siis ’lebolaagrit’ eest küll ei leia. Oma peas olen seadnud suunad headele tulemustele, edukale bakalaureusetöö kirjutamisele ja jagatavate tarkuste ’sisseimemisele’ J           
Järgneb natukene reisimist. Enne siiatulekut tahtsin kindlasti ära vaadata Liechtensteini (check J), minna Bodensee-sse ujuma ja külastada Milanot (mais). Neist ma ei loobu. Enne ma siit ära tulla ei plaani! :D

Lisaks imelisele Milanole (ja lootusele, et elu aitab Itaalias olles meid ka Vahemere äärde), tekkis siin paaril neiul idee minna Saksamaale. Olen Saksamaal ringi sõitnud tosinaid kordi, aga suured linnad on kaugeks jäänud. Idee kohaselt läheb aprillikuus 6 päeva (17.04 – 23.04) Hamburgi, Berliini ja Leipzigi alla. Piletid on ostetud ja transpordi+ööbimise kogukulud jäävad natuke alla 170€. Päris hea hind J Eestist vist nii kergesti ei saaks tulla?

Plaanis on veel paar väiksemat ekskursiooni, mõni ülikooli kaudu (nt 28.03 Bregenzi valitsusse minek, võib-olla ekskursioonid Saksamaal ja Šveitsis) ja iseseisvalt (Bregenz, Lindau, Feldkirch, ehk ka Tiroli-piirkond, Milka vabrik, kohalik õllepruul jne J ). Ene siin miskit räägib mulle Viinist ja pikast rongisõidust, mina mõtlen Viini lõbustuspargile..Dornbirnis toimub ka pistu J Tulemas on Holi Festival, mis ühendab värvid ja muusika, Facebook siit ja mõningaid pilte ja video siit. ...oeh, kas kõigeks on aega?

Checklist hakkab juba mõnusalt pikaks venima... jutt ka :D     

Kõige üllatavam siinoleku juures on see, et kui väsitav on iseennast tundma õppida..hämmastav!

Saatke mulle nüüd kuhjaga moraalset tuge, ma saadan päikest vastu :D J ☼

Eile oli üks tore päev :)!

Peale koolipäeva, mis üllatavalt väsitavaks osutus, otsustas Ene, et õige aeg on tervisespordiga tegeleda J Ja miks ka mitte? Ilm oli suurepärane: päike paistis kõrgel pilvitus taevas, õhutemperatuur jäi 17 kraadi juurde ja tuul liiga ei teinud! J

Jooksime mööda jõeäärt, kui üha enam jäid silma inimesed, kes jõesängis istusid ja päikest nautisid J Tekkis meilgi isu selle järele:

Nii me siis läksimegi kaldast alla ja jalutasime mööda põhja, seljataga mäed ja rauteesild, küljepeal pisike veeriba vulisemas, ees üks kalamees (ei oleks arvanud, et sealt midagi leida võib).

Koju jõudes otsustas Ene enne tuppaminekut postkastid ka üle vaadata ja ulatas siis mulle ühe pakikese! Päris tore on see tunneJ
Aitähh, kallis õeke, nende armsate kinnaste eest (täitsa parajad!) ja nii ägedate kõrvarõngaste eest! Enel on ka hea meel enda omade üle J

Teile kõigile ka toredat päeva J Ja päikest! ☼

Tee tähtedesse? :D

Kaunist ülemaailmset sotsiaaltöö(tajate) päeva 2014 :)

Tegime selle puhuks ka ühes loengus väikese video, mida näete siit:
https://www.youtube.com/watch?v=0W_U4ZRkvEE

Esimene sammuke juutuubi kuulsuse poole :D or not :D

Päikest!

Naistepäev ja Funkenid

Lilled 08.03

 Nonii. Pisike paus kirjutamises, aga selle saan paari sõnaga kokku võtta. Paus tulenes suuresti sellest väsimustundest, mis valdas mind terve nädalavahetuse ja natukene kimbutab praegugi. Mõtete suunamine on mul seekord nii hästi välja tulnud, et haigeks ei ole ma jäänud, kuigi kevadpäike on siin nii soe, et meelitab hõlmu lahti nööpima ja eks kõik kooliga seonduv tõstab seda stressitaset märgatavalt.

Aga tegelikult on mu nädalavahetus muidu päris mõnus olnud. Laupäev, see ilus päikseline päev, oli ju naistepäev! Olen sellel teemal nüüd pisut mõtteid veeretanud ja küsinud endalt, et miks just naised ja naistepäev? Aga meie armsad mehed? Meestepäev on olemas, jah (novembris, kui keegi ei teadnud J) Aga siiski...?

Mulle väga meeldib lilli saada ja ma alati naudin seda tunnet ja rõõmu, mida lillede saamine tekitab JKui selle üle pisut mõelda, jääb mulje, et see hea tunne, meeles pidamine, 'tähtsustamine' ongi põhjuseks, miks naised naistepäeva oluliseks peavad ja seda kunagi ära ei unusta.
Paarilt noormehelt olen küsinud, et kuidas on lood meestepäevaga. Pigem ei pea nad seda oluliseks ega oota kelleltki miskit. Ma arvan, et see on õnneks, et ei ole keegi mulle rääkinud, kui oluliseks ta meestepäeva peab, aga iga aasta jääb tähelepanuta. See oleks ikka päris kurb.
Naistepäev või meestepäev..Me kõik, iga mees ja naine, oleme olulised. Öelgu keegi, mis tahab, mina olen sügavalt veendunud, et ei saa üks ilma teiseta ja ei hakkagi eales saama.

Lilled 10.03

Lilli mulle ükski noormees ei toonud. Ja no miks peakski? Üldse jäi mulje, et siin seda nii tugevalt ei tähistata...või mattus see lihtsalt kõigi nende Facebooki postitatud 'vaadake kui palju lilli mina sain, ja kommi kaaaaa' - piltide alla....
Aga ega Eesti naised mingid lahjad pole. Kui me ikka midagi piisavalt palju tahame, siis me läheme ja võtame, mitte ei jää passima mingit suuremeelset päästjat ja pärast vesista selle üle. Eip, meie Enega läksime turule, ostsime ühe suure pätsi leiba ja lilli teineteisele J Olgu, selline ise-teen-ära-hoiak tundub päris mehelik, kuid ma loen selle paratamatuse alla, sest mind ümbritseb siin igapäevaselt nii palju naisenergiat, et ongi viimane moment mehisemal poolel taas ärgata.

Funken. Hoolikalt vaatad, siis näed nõiakuju tipus 

Laupäeva lõunal tegin esimest korda elus kartulikotlette (ja söön neid siiani :D), õhtul läksime vaatasime Funkeni üle.''Funken' on talvevaimude ärasaatmineja kevade tervitamine. Selle jaoks laotakse suured tornid puudest, tippu pannakse hiiglama suur nõia kuju (sümboliseerib talve kummitusi, tal on nägu, käed, tavaliselt kleidi ja seelikuga) ja üks hetk pistetakse kõigele sellele tuli otsa.

Suure lõkke taustal lastakse ilutulestikku (pole nii vägevat näinudki J), kuulatakse mõnusat muusikat, puhutakse juttu, süüakse jne. Ma väga naudin seda kuumust, mida need lõkked õhkavad ja seltskonda, mis meil siin erasmuslastena tekkinud on, Funken on täitsa tore J

Pühapäeval püüdsime rohkem keskenduda puhkamisele, mängimisele, jäätise söömisele ja proovisime unustada igasuguse ajutegevuse. Õhtul taas üks Funken ja ilutulestik J

Ja kätte saigi esmaspäev ja uus koolinädal!

Palju päikest ! ☼

Erinevused

Vahelduseks astuksin ma oma ego-kesksest (ehk mina-kesksest, loomulikult) maailmast välja ja räägiksin natukene ümbruskonnast. Arvan, et hea teema on ’erinevused kodumaal ja Dornbirnis ettejuhtuva vahel’, jutustan peamisest J

Inimesed. Pigem on siinsed inimesed avatud, rõõmsad, sõbralikud. Kui tänaval sulle vastu tullakse, siis ei saa sa mitte näha pahase ja väsinud näoga inimest, kes silmkontakti väldib, vastupidi! Sind teretatakse naeratuse saatel ja kui sa vastu ei naerata, siis tõenäoliselt loetakse sind üheks ebaviisakaks persooniks.

Teretamisega on aga selline lugu, et mul tavaliselt peale naeratuse rohkem midagi jagada ei ole, ma lihtsalt ei tea rohkem :D. Enamus kohalikest räägib kõrgsaksakeelt, sellest ma natukene jagan, aga kõik nad räägivad Vorarlbergi-saksakeelt ja no see...See on minu jaoks üks paras giberisshh, millel on kerge saksakeele maik juures. Seetõttu ei saa raadiot ka kuulata – Vorarlbergi murrak (või mis see ka ei ole) on ikka terves Vorarlbergis.

Kool. Peamine erinevus Tallinna Ülikooli ja Vorarlberg University of Applied Sciences’i vahel on tunniplaan. Jah, otseloomulikult kõik tunnid seal sees ja täitsa erinevad nimelt ja sisult, aga antud hetkel mõtlen süsteemi J Kui Tallinna Ülikoolis on sul üks kindel loeng iga nädal samal ajal ja tõenäoliselt samas ruumis, siis siin on pahupidi. Ainult loeng on kindel. Toimumisaeg, -ruum, -päev – need on iga nädal nagu grammike müsteeriumit. Tore on see, et rutiini ei teki, halb on see, et tunniplaan vahetub pideval ja näiteks eile leidsime oma ainetes paar kokkulangevust, mida üleeile ei olnud. Loodame, et need kaovad sama kiiresti ka ära J

Õppejõududega ei ole ma täiel määral veel tuttav. Aga kui nad kõik on avatud diskussioonile, suhtuvad meisse kui partneritesse, kuulavad huviga arvamusi, muresid, rõõme ja oskavad loenguid nii põnevalt pidada nagu meie esimese loengupäeva õppejõud (jaa, kolmapäeval olid mul kaks esimest loengut J)...no, sel juhul on mul hea meel, et ma Tallinna Ülikoolis niipea loenguid võtma ei pea. Mitte nüüd nii kurjas mõttes, et meil on see süsteem nii halb ja õppejõud jamad, ei-ei, lihtsalt siin on see niipalju parem, et isegi ’hea’ puhul on paratamatult tegemist nii-öelda tagasilangusega.

Vaba aeg ja muidu elu.  Infotehnoloogiline pool (internet, eestimaised võimalused nt ID-kaardiga seoses, kaardimaksed jne) ei ole eriti pädev võrreldes Eestiga. Internet on pigem aeglane ja kallivõitu, ID-kaarti ei tahetud pangas kohe isikuttõendava dokumendina vastu võtta (tegime endale Austria pangakontod..ee, checklist?) ja kaardimaksed ei ole kõikjal niivõrd teretulnud (nt toidupood Lidl ei aktsepteeri mu armsat Visa Electronicut).

Kuid selle kõigega tulen ma toime. Lausa fantastiliselt, eriti kui võrrelda seda nüüd järgnevaga...Austria elanikud, vot need on ühed tervisele, heaolule ja turvalisusele keskendunud inimesed. Kõikjal on sildid ja suunad ja hoiatused, et ikka midagi ei juhtuks ja kõik teaksid, millega tuleb arvestada. Turvalisus on number 1! Isegi pesu ei tohi välja kuivama riputada, sest see võib tuulega lendu minna ja jumal teab mis siis saab! Aga ühe tibatillukese asja on nad kahe silma vahele jätnud. Küllap meelega, sest kohati tundub, et 2/3 kohalikest tegelevad sellega – ehk on suitsuhoolikud. Nad teevad suitsu tänaval, söögikohtades, baarides ja pubides, Kolpinghausi (see on mu ühika nimi) igas nurgas, ruumis, köögis (isegi liftis!) jne..Ainult ülikooli ruumid on puhastele kopsudele, muidugi sellest väljas tehakse ikka tossu. Rohkem leidub silte 'Suitsetamine lubatud' (miks seda siin üldse vaja on?) kui keelavaid.

Ma ei ole kunagi suitsuhaisuga läbi saanud ja tihti ei vaata ma eriti rõõmsa näoga otsa inimesele, kes suits käes vastu tuleb. See hais jääb külge absoluutselt igale poole ja rikub lisaks mu heale tujule ära ka mu enesetunde. Olen jah üks virisev koll praegu, aga see on tõesti ko-hu-tav! Kõik need peod PolarTV-s on lõppenud seetõttu oodatust varem, mul lihtsalt hakkab nii halb. Siiralt igatsen siia Eesti spetsiaalseid suitsuruume, avaliku koha suitsukeelde, ja seda austust ja arusaama, et nendel, kes ei suitseta, on tegelikult ka õigus mitte olla passiivne suitsetaja.

Tore on vähemalt see, et nad on pühendunud tervislikule eluviisile. Iga päev kohtume jooksjate, jalutajate ja muidu sportlikus riietuses inimestega. Tore on üle pika aja olla üks neist J Näiteks eile käisin Zumbas! Jah! Ja täitsa tasuta (või soovi korral võisid karpi paar eurot panna, aga see noor neiu on täitsa seda väärt!). Oeh, fantastiline enesetunne J Nüüdsest iganeljapäevane luksus! Selle kõrval on ka iganädalane (1p per nädal, 2h) ujumine! Hommikuseks äratuseks paar joogaliigutust! Could it get even better..? J

Päikest! J ☼

Karneval :)

FHV Erasmuslased 2014 :)

Eile sai käidud Dornbirnist umbes 10km kaugusel asuvas Bregenzis. Seal toimus üks tore karneval/rongkäik. Ühtlasi oli tegemist Orientation Week programmi viimase päevaga.
Laupäeval Liechtensteinis tehtud näomaalingud otsustasime Enega alles jätta. Kuna iga kergema puudutuse tõttu kippus maaling laiali minema, otsustasime juukselakki sinna peale lasta. Sai rahus magada ja karnevalil kena välja nähaJ

Kahjuks ei mõelnud me seda nii hoolega läbi, aga nüüd teame, et järgmine kord tasub aega varuda ja end ägedaks teha. Kuid ega seekordki päris niisama ei läinud. Ene pani keebi selga, oma armsa koeramütsi pähe ning värvis silmad, huuled ning ma punusin talle kaks armsat patsikest. Vastutasuks joonistas Ene mulle mustad-mustad silmad, punus külgedele pisikesed patsikesed, tupeeris tuka ning keeras selle rulli J Seda kõike tegime me ühikas, rongijaamas ja rongis muidugi :D

Arvestades seda, kui palju ja armsaid komplimente ma selle välimuse eest olen saanud..no täitsa tore kohe! J Järgmine kord tuleks kindlasti ka riietusele rõhku panna ja kõike seda rahulikult kodus ette valmistada.
Karneval ise oli täitsa okei, oleksin oodanud rohkem vägevust ja muusikat kõigilt rongkäigul osalejatelt. Muidugi oli seal ka neid, kelle suurt platformi vedas rekka või traktor järele, nad lasid muusikat ja tantsisid, loopisid meid kommidegaJ! Jah, kommide viskamine rahva sekka on osa karnevalist, sealjuures hüütakse 'Ore Ore' (+siis saad rohkem kommi :D )
Allpool on ka galerii J

Tänane päev on lihtsalt üks vaba päev. Korraks astusime koolist läbi, kuulasime ühe õpetuse ära, kuid kuna raamatukogu oli kinni siis 'Sissejuhatus bakatöösse' jäi tegemata. Jah, ma pole veel sõnakestki kirjutanud. Aga mul on teema, mul on mõtteid ja kõige olulisem - mul on isu uurida ja kirjutada J Kindlasti saab bakalaureusetöö kirjutamine siin edukas olemaJ

Korra tsekkasime ka poodidest läbi. Tegin paar kulutust seeliku ja pluusi peale, toidu peale :D. Homme kulutan 11x ujulakaardi peale J Jah, homme on ujumispäev ja enne astume veel pangast läbi ja uurime, mis teema nende pangakaartide tegemisega on.
Checklist aina täieneb! Nüüdseks on linnukese ette saanud Liechtenstein, pidudel osavõtud, pesusüsteemi äraõppimine, postkaartide saatmine, ainetesse registreerimine, Rolls-Royce muuseum, kerge matk mäele, et päikeseloojangut nautida, Bregenzi karneval, jäätisekohviku jäätis, paar korralikumat tantsuõhtut (PolarTV), toa kodusemaks muutmine (Ene poolt lilleke, minu poolt küünlad)....oeh, palju veel, mis hetkel meelde ei tuleJ

Tuju on hea, mind valdab rahulolu ja rõõm. Olen kohe täitsa õnnelikJ!

(Väike edit: Liechtenstein on ikkagi vürstiriik ja ma kohtusin vürsti ja vürstinnaga :D)

Galerii Bregenzist (meie seltskond ja osalejad):

 

 

Palju päikest pisikesse Eestikesse! ☼