Linnud ja lõpud

Taas tunnen, et on aeg võtta lahti oma blogi ja panna miskit kirja. Viiamased päevad on kõik nii tihedad olnud ja olen päris väsinud pidevalt...aga samas tean, et kunagi kaugemas tulevikus, kui seda blogi ise loen, tahaksin ikka kõigest lugeda ja mõelda.

Nonii, teen kalendermärkmiku lahti ja seal seisab: Leedu õhtusöök, Yeeuniga pitsat söömas ja Farewell ütlemas (..kuniks ta Eestisse külla tuleb - hurraa!), inglise ja saksa keele viimased loengud, Birdshow Bregenzis Ene ja Mandyga, viimane Sociopedagogical Methodology in SW Contexts loeng + aiapidu õppejõu juures, Kanisfluh ehk 2044m kõrgusel mäe tipus ööbimine, Waldbad Enz, Gender and Diversity Training viimane loeng, Rappenloch..ja ongi täna.

Kui ma satuksin nüüd hoogu ja kõike jagada tahaksin, läheks küll pool päeva ära :D Ma olen selleks pisut väsinud ka...Võtan vaid peamised, teen neist kaks postitust, sealjuures püüan teha lühidalt J

Alustuseks sooviksin aga kaunist jaanipäeva kõigile! Tähistage siis hoolega ja ärge rumalusi tehke! Me Enega saime ka pisut tähistada, Kanisfluh otsas tegid kohalikud täitsa korraliku lõkke ja täna on, üle pika aja, täitsa jaanipäevane ilm - müristab, sajab vihma, lööb välku. Neljapäeval teeme seltskonnaga ka väikese grillimise.

Aga nüüd, alustuseks Bregenzi Birdshow. Mandy arvas, et oleks tore kolmekesi ära käia ja vaadata, kuidas Pfänderilt vaade on ja mida üks linnushow tähendada võib. Sõitsime gondliga üles ja kuna jõudsime pisut vara, jalutasime ringi ja vaatasime loomi. Vaade oli tõesti päris kena J

Kell 11 algaski linnushow. Ma sõnastaks selle kui 'kergelt meelt lahutavaks' - kuulasime saksakeelseid fakte nende lindude kohta, vaatasime kuidas kotkad, kullid (võib-olla keegi veel :D) taeva all tiirlesid, kuid otseselt etendust ma selles ei näinud. Muidugi, täitsa tore oli erinevaid linde taeva all lendlemas näha ja hiljem jalutasin veel puuride eest läbi ning vaatasin lähemalt. 

Väidetavalt pidid need linnud olema vähemalt pooleldi metsikud (osa on puurides ja neid toidetakse, aga muidu samades eluoludes ja iseloomudega). See võis olla ka põhjus, miks üks neist arvas, et ta ei pea meile rõõmu tegema oma kohalolekuga ning läks väheke pikemale tiirule. See pidi kusjuures päris tavaline olema ja ka etenduse tingimustes oli kirjas, et linnud võivad kaugemale lennata või isegi restoranis järelvalveta jäetud šnitsli taldrikult pihta panna.

Peale etendust mõnus lõuna, puhkepaus ja mina ja Mandy tulime koos gondliga alla ning vaatasime Bregenzis väheke ringi. Ene otsustas alla jalutada ja hiljem suplema minna - loe edasi ja rohkem Enelt.

Teel üles

Sissepääs

Enne gondlile astumist märkasin miskit tuttavat.. J

Paar video ka, ehk saate parema aimduse J:

Teisel videol on kenasti näha, mismoodi ühele linnukesele sobis kõige paremini otsetee üle inimeste pea. Esimene kord oli päris ehmatav kusjuures. Taustal kuuleb Mandyt ütlemas: "Bird-bird-bird", ta proovis mulle märku anda, et ma vajadusel õigel hetkel ikka pea õlgade vahele jõuaks tõmmata J

Miskipärast on nende pikkade piltide tegemine mulle nii armsaks saanud, hea meelega jagan neid ka J:

Varbad vees ja tuju hea J

Järgmine päev ehk reede läks tervenisti sotsiaalpedagoogika loengu alla ja nagu eelpool mainisin, tegemist oli viimase loenguga ja aine lõpetamine toimus koos aiapeoga. Alustasime väikese tagasiside andmise ja reflekteerimisega, seejärel glasuurisime, põletasime ja puhastasime oma savitööd ning enne pidu sai veel trummide abil väheke muusikat tehtud.

Savitööde kohta tegin väikese protsessipildi - hea kerge ülevaade kõigist neist neljast reedesest töötunnist J Valmis said! Lõpptulemust ei ole kahel põhjusel - tahan, et ema näeks oma kinki esimesena ja vaasist jäi pilt tegemata, sest peale puhastamist läks suuremaks mullikilesse pakkimiseks ja...kes tahab näha, tuleb vaatab, kui see ükskord koju jõuab J

Vahepeal väga head kohvi nautides, kohalikelt pagaritelt toodud värskelt tehtud saiakesi ja nende kõrvale Leberkäset süües (Nämm!) puhkasime hästi tehtud tööst ja valmistusime väheke rütmikamaks loenguosaks. 

Peale väga maitsvat ühist lõunat istusime kõik kenasti ringi ja igaüks meist valis endale ühe meelepärase trummi. Ka instruktorile üllatuseks kulus vaid 10 minutit selgituste jaoks ning voila! Muusika! Ka mulle tundus, et meie grupp sai päris hästi pihta rütmidele ja instruktori juhistele. Me justkui kõik tajusime üksteise käeliigutusi ja seejärel kas lihtsalt ühinesime või lisasime miskit omaltpoolt. Ma absoluutselt nautisin seda protsessi ja avastasin, et on olemas trumm täpselt üks minu jaoks - 'Ocean drum'. See on lihtsalt nii hea kõlaga ja sellega saab imiteerida lainete häält! - Kuula siit! Mis oleks veel sobivam minu jaoks? Ka mängides kuuleb pisut neid kuulikesi põrisemals  - kliki video vaatamiseks - päris hea minu arvates J Kui ma nüüd suudaks kasvõi mõnegi rütmi-idee meelde jätta! 

Õhtul sõime koos suures seltskonnas, ajasime lõbusalt juttu, istusime lõkke ääres ja põristasime pisut trumme. Mina tegin aiapeole kaasa täidetud mune ja Ene kamavahtu ning seejärel mõnulesime mõlemad kiituste käes :D Väga pikaks me siiski ei jäänud, sest laupäeval ootas ees Kanisfluh!

Loe ka Ene mõnusat kirjutist siit.

Nüüd aga pisikene hingetõmme ja kohe alustan ka järgmise postituse kirjutamist! Mul on Dornbirnis veel nii vähe jäänud, ideid on palju ja seetõttu tuleb terve aeg olla võimalikult tegus ja praktiline.

☼