Tere!
 |
| Pildil on terve Schönenbachi külake J |
Suure pealkirja taga on tegelikult päris tungiv soovitus: kõik, kellel vähegi võimalust, külastage Schneckenlochi-Höhlet siin Vorarlbergi maakonnas, Bregenzerwaldis J
Tsekkige rohkem siit: http://www.schneckenloch.at/
(saksa keeles)
Schnencken tähendab otsetõlkes tigu või ussi ja koopa nimi tulebki sõnast "Worm Hole" ehk "Ussikoobas". Eelnev soovitus tuleb otseselt minu eilsest suurepärasest kogemusest, mille osaliseks ma sain tänu kõige vägevamale loengule Sociopedagogical Methodology in Social Work Contexts (varasemalt juttu siin ja korra mainisin ka Pealinnade tripi lõpus) J
 |
| Osa matkaseltskonnast J ehk FHV 6 semestri sotsiaaltöö tudengid |
 |
| Mandy tehtud panoraam külakesele J |
Matkaks ja koopakülastuseks vajaliku aitas õppejõud leida. Mina sain korralikud matkasaapad, kiivri, kindad ja pealambi, Enelt laenasin vihmajaki. Matka ja koopakülastuse viis läbi litsentseeritud giid, iseloomult väga sõbralik ja hea jutuga härrasmees, kes rõõmsalt kohe mulle kiitis, et on Pärnus ja Tallinnas käinud, kui mainisin, et olen Eestist pärit J
Sissejuhatuseks väike info: antud looduslikus koopas on pidevalt 8 kraadi sooja ja õhuniiskus on 100%, läbitava teeraja pikkus on 650m mäe keskosa suunas, saab kõndida, ronida ja roomata, hiljem väikest koske vaadelda ning täielikus pimeduses pausi teha.
Sissejuhatuseks väike info: antud looduslikus koopas on pidevalt 8 kraadi sooja ja õhuniiskus on 100%, läbitava teeraja pikkus on 650m mäe keskosa suunas, saab kõndida, ronida ja roomata, hiljem väikest koske vaadelda ning täielikus pimeduses pausi teha.
Alustuseks 1,5 tunnine matk, suund koopale. Tegemist oli ühe päris mõnusa jalutuskäiguga läbi pisikese Schönenbachi küla ja seejärel mäenõlvapidi üles. Ilm oli pärs kuum, mistõttu tegime pausi, et allikast veepudeleid täita, külakese ajalugu kuulata ja paari kohaliku kitsega tutvust teha. Parim osa selle matka juures oli see olematu rada, midamööda me liikusime ja mida vaid kohalikud leida suudavad - ei mingeid viitasid, märgistusi või teed, minek otse üles läbi metsa, rajast andsid aimu pisut rohkem äratallatud juurikatevahelised mullaribad, ja jõudmine üles suure koseni, mille kõrval seistes veemühinast valjum oli vaid tuul, mida vee langemine tekitas.
 |
| Need kitsekesed ja paar veel jalutasid meiega umbes 10 minutit kaasa J |
 |
| Jahutus külmast allikast..nautkene pudeliga kaasa ka J |
 |
| Mandy J |
 |
| Esimene koseke, pisut pisem J |
 |
| Pool teed läbitud.. |
 |
| See natuke suurem looduslik kosk J |
Koopasuule kohale jõudes ei saanud ma pilku hoopis vaatelt ära: 1500 meetri kõrgusel, kõrged okaspuud kõikumas, eemal järgmised ja järgmised mäed, kaugelt kose kohin J Eks see vee ja puude ühine mühin oli ka põhjuseks, miks mul korraks Valgerand silmeette kerkis.
 |
| Eriti palju liikumisruumi ei olnud - kas mäest otse üles või otse alla |
 |
| Pisike poose suurte vaadete taustal |
 |
| Koopasuu ees J |
Väike lõuna, riiete vahetus, kinded kätte, kiiver ja lamp pähe ja minekule! Ütlen ausalt, algusest saati oli päris raske seal liikuda. Kivid olid libedad, mudased ja lahti ning pidevalt oli tegevust korraliku toetuspunkti leidmisega.
Esimeseks läbitud koopaosaks oli 'Suur hall' (suurim osa koopast), edasi "Head wall", "Division hall" ehk jaotav saal, kus tuli üles ronida mööda suurt saviriba, mis oli kusjuures ikka päris libe ja raske ning kus paljud väikesed veeribad alla voolasid. Seejärel paar väga kitsast kohta, kust tuli läbi roomata või etemal juhul sai pooleldi neljakäpukil olla - "Bat Gang" ('Nahkhiireurg'), "Spiderhole" ja "Wind hole". Ma nautisin just neid momente väga. Kerge hirm tuleb sisse, et kas ma mahun, kas ma jään kinni, kuidas ma siin end paigutan ja seejärel kerge saavutustunne, et 'Ohh, nii vägev! Tehtud sain!'
Nagu meie giid ka oma kodulehel kirjutab, siis alustuseks tuleb mõista kättpidi, mida üks koobas tähendab ja seejärel hakkad mõistma, miks öeldakse, et koopad on "archives of nature" (looduse arhiivid).
Koopas veedetud kaks tundi olid suurepärased! Parimaks momendiks loen need 2 minutit vaikust, kõik kustutasid oma valgusallikad ja keskendusid kuulamisele. Mis tunne see on, kui silmad on lahti, aga omaenese käsigi sa ei näe; mis tunne see on, kus üks hetk järsku kõik justkui muutub valjemaks, nii selgelt kuuled, kuidas vesi langeb kividele..väga eriline tunne on J
Pimedus on ka põhjus, miks ühtegi pilti koopasisemusest ei olnud - midagi ei jääks pildile korralikult. Aga mõne leiab sellelt kodulehelt: http://www.schneckenloch.at/Fotos.html
Peale koopaskäiku kerge moment, et harjuda kuuma suveõhuga, riietevahetus ning teekond alla. 1-1,5 tunnikest matkamist. Seekord otse mäest alla ja juba viitadega teed mööda. Alla meeldib mulle mäest rohkem minna. Mitte seetõttu, et see kergem on..alati ei ole, vaid seetõttu, et siis on justkui rohkem aega ringi vaadata ja loodust nautida. Minu rõõmuks viis teekond meid jõekese kõrvalt, millest tuli üks hetk üle ronida.
See tore teekond viis meid ühe väga hea söögikohani. Õppejõud kiitis, et sealt saab parimad Kässpätzle-t (sellest oli korraks juttu siin), ma olin päris skeptiline ja 'Maitse üle ei vaielda'. Aga kinnitan! Paar-kolm korda on see juustune toit mulle taldrikul ette sattunud ja see oli kindlasti neist parim! See mõnus juustumaitse, kogus ja värked sibulad röstitult! Ütlen ausalt - nii hea oli, et ei saanud pidama ja pärast kaalusin mäest alla veeremist.. :D
See tore ühine lõunasöök (kuigi see oli kella 18 ajal) oli lõpetuseks sellele loengule. Pisut enam kui tunnike hiljem leidsin end juba Kolpinghausist. Esimene mõte ütles küll, et nüüd võiks veel seda ja teist teha, aga paar minutit istumist ja juba püstitõusmine tundus ühe päris keerulise tegevusena.
Aga väga rahul olen selle superhea kogemusega! J Aitäh, õppejõud, Schneckenloch-Höle ja giid!
Tänane hommik algas mõnusa jalutuskäiguga Farmers Marktile, kus meie koolitöö vabatahtlikule 'Tere' ütlesin ja suurima rõõmuga endale ka portsu mureleid ostsin J! Nämm! Cheese and Cherries - my two most loved things!
Otsustasin, et seekord tuleb kindlasti mul läbi astuda Dornbirni Marktplatzil asuvast kirikust, et saaks oma checklisti ikka uue asja kirja. See oli kusjuures üks päris üllatav kirik! Nii tagasihoidlik, lihtne ja samas kuidagi glamuurne. Nii lummava olemusega, et kulus päris mitu minutit, kuni taipasin, et keegi mängib orelit J Ei tilkagi seda ülepingutatud olemust või kõhedust ja jahedust..Kirikus abiellumise teema ei ole kunagi minu jaoks olnud, aga kui tuleks valida, siis kahtlemata oleks see Dornbirni 'Kirche St.Martin auf dem Marktplatz' (Dornbirni Püha Martini kirik Marktplatzil) J
Tagasiteel astusin juba ammu tuttavast jäätiseputkast läbi ja minu tuju tehti veel paremaks kaks-ühe-hinnaga pakkumisega J Šokolaaditükkidega (ehk Stracciatella) ja Nutella!
See oli üks parjalt pikk postitus nüüd küll! Ja teine suur elamus on taas käes - Holi Color Dornbirn! Aga sellest üsna pea ja rohkem piltide näol J
Praegu aga gute Nacht ja palju päikest homseks! ☼
Miret
Esimeseks läbitud koopaosaks oli 'Suur hall' (suurim osa koopast), edasi "Head wall", "Division hall" ehk jaotav saal, kus tuli üles ronida mööda suurt saviriba, mis oli kusjuures ikka päris libe ja raske ning kus paljud väikesed veeribad alla voolasid. Seejärel paar väga kitsast kohta, kust tuli läbi roomata või etemal juhul sai pooleldi neljakäpukil olla - "Bat Gang" ('Nahkhiireurg'), "Spiderhole" ja "Wind hole". Ma nautisin just neid momente väga. Kerge hirm tuleb sisse, et kas ma mahun, kas ma jään kinni, kuidas ma siin end paigutan ja seejärel kerge saavutustunne, et 'Ohh, nii vägev! Tehtud sain!'
Nagu meie giid ka oma kodulehel kirjutab, siis alustuseks tuleb mõista kättpidi, mida üks koobas tähendab ja seejärel hakkad mõistma, miks öeldakse, et koopad on "archives of nature" (looduse arhiivid).
Koopas veedetud kaks tundi olid suurepärased! Parimaks momendiks loen need 2 minutit vaikust, kõik kustutasid oma valgusallikad ja keskendusid kuulamisele. Mis tunne see on, kui silmad on lahti, aga omaenese käsigi sa ei näe; mis tunne see on, kus üks hetk järsku kõik justkui muutub valjemaks, nii selgelt kuuled, kuidas vesi langeb kividele..väga eriline tunne on J
Pimedus on ka põhjus, miks ühtegi pilti koopasisemusest ei olnud - midagi ei jääks pildile korralikult. Aga mõne leiab sellelt kodulehelt: http://www.schneckenloch.at/Fotos.html
 |
| Peale koopakülastust - täitsa õnnelikud! J |
Peale koopaskäiku kerge moment, et harjuda kuuma suveõhuga, riietevahetus ning teekond alla. 1-1,5 tunnikest matkamist. Seekord otse mäest alla ja juba viitadega teed mööda. Alla meeldib mulle mäest rohkem minna. Mitte seetõttu, et see kergem on..alati ei ole, vaid seetõttu, et siis on justkui rohkem aega ringi vaadata ja loodust nautida. Minu rõõmuks viis teekond meid jõekese kõrvalt, millest tuli üks hetk üle ronida.
See tore teekond viis meid ühe väga hea söögikohani. Õppejõud kiitis, et sealt saab parimad Kässpätzle-t (sellest oli korraks juttu siin), ma olin päris skeptiline ja 'Maitse üle ei vaielda'. Aga kinnitan! Paar-kolm korda on see juustune toit mulle taldrikul ette sattunud ja see oli kindlasti neist parim! See mõnus juustumaitse, kogus ja värked sibulad röstitult! Ütlen ausalt - nii hea oli, et ei saanud pidama ja pärast kaalusin mäest alla veeremist.. :D
 |
| Jõeületuskoht J |
 |
| Taolisi toredusi leidus tegelikult päris mitu J |
 |
| Minu Almdudler ootamas - jook, mida Austrias juua tuleb! J |
Aga väga rahul olen selle superhea kogemusega! J Aitäh, õppejõud, Schneckenloch-Höle ja giid!
 |
| Tagasitee; selle kose juures me olimegi! |
Tänane hommik algas mõnusa jalutuskäiguga Farmers Marktile, kus meie koolitöö vabatahtlikule 'Tere' ütlesin ja suurima rõõmuga endale ka portsu mureleid ostsin J! Nämm! Cheese and Cherries - my two most loved things!
Otsustasin, et seekord tuleb kindlasti mul läbi astuda Dornbirni Marktplatzil asuvast kirikust, et saaks oma checklisti ikka uue asja kirja. See oli kusjuures üks päris üllatav kirik! Nii tagasihoidlik, lihtne ja samas kuidagi glamuurne. Nii lummava olemusega, et kulus päris mitu minutit, kuni taipasin, et keegi mängib orelit J Ei tilkagi seda ülepingutatud olemust või kõhedust ja jahedust..Kirikus abiellumise teema ei ole kunagi minu jaoks olnud, aga kui tuleks valida, siis kahtlemata oleks see Dornbirni 'Kirche St.Martin auf dem Marktplatz' (Dornbirni Püha Martini kirik Marktplatzil) J
Tagasiteel astusin juba ammu tuttavast jäätiseputkast läbi ja minu tuju tehti veel paremaks kaks-ühe-hinnaga pakkumisega J Šokolaaditükkidega (ehk Stracciatella) ja Nutella!
See oli üks parjalt pikk postitus nüüd küll! Ja teine suur elamus on taas käes - Holi Color Dornbirn! Aga sellest üsna pea ja rohkem piltide näol J
Praegu aga gute Nacht ja palju päikest homseks! ☼
Miret
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar