Aeg lendab kiiremini, kui arvata oskad. Või vähemalt
kiiremini kui mina arvata oskasin. Teisiõnu, vähem kui kaks kuud. Sest minek on
tõenäoliselt kuskil juuni lõpus või juuli alguses ja loe neid päevi kuidas
tahad – iga sekund kinnitab tõsiasja, et pole siin enam midagi nii pikka pidu..
Tükk neist vaadetest.. |
Dornbirnis on huvitav elada, sest mulle meeldib mõista
inimesi ja nende maailma ja selleks tuleb nendega rohkem aega veeta, ja näiteks
nende lähedal elada. Ükspäev just rääkisime ühe kohaliku neiuga, kes elab
kusjuures ühes imelises kohas, kirjeldamatute vaadetega kohas, ja ta ütles, et ei
tahaks elada kuskil, kus pole mägesid. Ja mina vastasin, et ei tahaks elada
kuskil, kus ma ei pääse vee lähedale. Mere lähedale. Nii nagu Pärnus on J
Seega siin elamisest ma väga puudust tundma ei hakka, rohkem nendest
kogemustest, ägedatest emotsioonidest ja inimestest.
Jah, inimesed siin on küll need, keda ma igatsema hakkan. Ene kirjutas oma ühes blogipostituses, et tal on hea meel, et leidis Couchsurfingu inimesed, kellega koos on
tal tore aega veeta, aga erasmuslastega tal nii ei ole. Minul on. Kõik on nii
uskumatult toredad, olen leidnud paar väga armsat inimest siin, kellega
tahaksin kindlasti tulevikus ka suhelda. Väga loodan, et see soov läheb täide J
Mandyga J |
Aga nüüd ekskursioonist. Mõni postitus tagasi kirjutasin oma reisidest ja mainisin seal FHV ekskursiooni. See oli eile ja sihtpunktiks
Salem, Saksamaa. Hommikul sõitsime Salemi, kus ootasid meid ees vahetusüliõpilased St.Gallenist ja Ravensburgist ja vaatasime
giidi juhendamisel üle Salemi lossi (Schule Schloss Salem),
mis oli täitsa kena (aga oleksin ise pileti eest maksnud, oleksin nats
kahetsenud). Edasi matkasime ahvide mäele ehk Monkey Mountainile ehk Affenbergile. See oli juba täitsa tore. Hästi koolitatud pärdikukesed, kes puitäärisel
istusid ja peost popkorni võtsid. Popkorn oli spetsiaalselt ahvidele mõeldud,
igaüks sai ühe peotäie. Nende toitmine oli ainus suhtlusvorm, sest ligi nad ei
tulnud ja rünnakuhoiatusega hoiti meid ahvide paitamisest eemal.
Peale pärdikumäge veel pisut matkamist, seejärel Bodensee äärde ühe kiriku juurde vaadet nautima ja siis bussiga Dornbirni
tagasi. 10€ oli kogu reisi maksumus meie jaoks, sinna lisandus nipet-näpet
postkaardi ja toidu peale. Igati hästi
veedetud aeg, ütlen mina selle kohta J
Kusjuures, see pärdikupoiss oli minust vanem - 24.aastane |
Meie Erasmuslaste grupp Salemis J |
Eilse õhtu veetsin ma väga meelelahutuslikus seltskonnas :D
Ühel erasmuse noormehel oli sünnipäev ja laulu laulmise kõrvale sai paar väga
ägedat mängu mängida. Pean tunnistama, et see oli üks lõbusamaid siinveedetuid
õhtuid J
Väike kõrvalepõige ka – üks noormees seal, kellega testi tegin, helisid kuulasin ühel esmaspäeval, ütles
tagasisidena, et 12st inimesest, kes osalesid, olin mina kõige enam keskendunud (tegelt ka, masinad ütlesid :D)..seda oli kusjuures päris hea kuulda J
Nüüd aga tagasi töö juurde. Maikuu on üks tihe koolielu täis
kuu ja palju-palju on vaja teha. Teeme Ära! Meediakajastuste ülesriputamine,
grupitööd, loengud ja koolitööd, loodetavasti ka bakalaureusetöö...Seetõttu ei
kirjutanudki blogi eriti ja pigem ei kirjuta midagi ka lähiajal.
Sellegipoolest, võite kindlad olla, et olen siin rahul, õnnelik ja tegus ning
kuigi koduigatsus on küljes, plaanin veeta iga momendi täisväärtuslikult. Carpe diem, eks? J
Päikest! ☼
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar