A lovely story

Saigi Milanos ja Genovas käidud, Gerlyga kvaliteetaega veedetud, varbaid merevees leotatud ja mis kõike veel J Reis oli puhas rõõm, tõesti üks paremaid. Paar korda tekkis küll tunne, et Itaaliale kuluks ära üks gramm Saksa täpsust ja Põhja jahedust.. või olen mina lihtsalt nii harjunud selle väga ära korrastatud eluga.

Igatahes, reis oli tõesti super ja mitte midagi ma ei muudaks! Ka mitte neid kahte bussi, mis põlema süttisid või seda kolmandat, mille pidime segastel põhjustel välja vahetama. Kõik see poole tunni jooksul. Aga see ei oleks ju Itaalia, kui midagi taolist ei juhtuks.

Ilmad olid mõnusad, kaunis kuldpruun jume on peal ja nüüdseks merevee sool maha pestud. Ei saa mainimata jätta, et vees käisid vaid need kolm poolhullu tüdrukut kaugelt põhjast, ükski mõistusega itaallane 17-18 kraadisesse vette külmetama ei roni.

Teekond algas autoga (blablacar.com) Dornbirni raudteejaamast, viis läbi Šveitsi imekaunite vaadete alla Milanosse, kus ootas meid ees rõõmust särav Gerly. Koos võtsime ette teekonna Genova suunas, kuhu paari pisikese viperusega, ja siiski rongi, mitte häälega, ka jõudsime.

Ees ootas meid Genova ööelu tundmaõppimine, ülivõrdes emotsioonide läbielamine ja tütarlapselikud itsitused järgmine hommik bussis, mis viis meid mäeküljel pikka vooklevat teed mööda alla mere äärde. See sinine vesi, punane promenaad selle kõrval ja taevasse küündivad palmipuud!

Esimene päev oli rannapuhkus kividel Genova Nervis ja teine päev kiviklibudel Genova Cinques. Iga rakk mu kehas nautis seda puhkust, neid olematu hinnaga, aga suure südamega küpsetatud Foccacia di recco-sid ja otseloomulikult ehedast Gelateriast ostetud jäätiseid. Aga veel enam nautisin ma seda suurepärast seltskonda, mis mind ümbritses J

Esmaspäeva õhtul sõitsime tagasi Milanosse, kus palju sõnu said ritta seatud ja maailm paremaks tehtud. Aitäh, Gerly!

Hommikul vaatasime üle Milano Duomo ehk suuruselt maailmas viiendal kohal oleva katedraali, haarasime ühe panini ja juba oligi aeg rongile astuda ja Gerlyle, kes nagu filmis rongi kõrval pisut lippas, õhusuudluseid saata ja lehvitada.

Kõik tingimused täidetud ehk katedraali meid sisse ei lastud..

Need 2000 eurosed Prada riided....

Minu ja Ene teekond tõi meid läbi Verona ja Innsbrucki tagasi siia igapäevasesse Dornbirni. Kusjuures, rongis istudes lipsas esimest korda üle huulte sõna „Kodu“ ja sealjuures ma ei mõeldnud kallist Eestit.

Sest Veronas saab Julius Meinl kohvi ja kohapeal tehtud saiakest 2€ eest 

Seda reisi jääme me kolmekesi kindlasti veel pikaks ajaks mäletama, kindlasti mäletame neid CouchSurfereid, kes meid majutasid ning kindlasti toob see meile suure naeratuse suule! Ja kui enam hästi meelde ei tule, siis vaatame neid suurepäraseid pilte, millelt iga rõõmus emotsioon välja kumab ja kus ma iseendale tundun justkui modellina.

Milano metroo

Nüüd aga Dornbirn, FHV, Erasmus..ja vaid need viimased 4-5 nädalat. Need lähevad kui linnulennul, selles ma ei kahtle. Aga suure naeratusega plaanin ma neist läbi lennelda! J

Päikest teile kõigile sinna armsasse kodukesse! ☼