Surprise!

Teree! J

Alustuseks mainin, et esialgsed plaanid ei läinud täide. Ma ei sõitnud ära pühapäev/esmaspäev, vaid alles neljapäeva hommikul ca 5:30. Rekkaga ikka. Esimese päeva õhtuks jõudsime Poola, kuid igasuguste asjaolude kokkulangemise tõttu (avariid, staud jm) kulus seal liikumiseks oodatust rohkem aega. Kes tahab teada, mis on ’stau’, see mingu tehku paar tiiru nt Saksamaa kiirteedel, ja kui kiire on, siis valige aeg, kui hakkab lund sadama, on libe, tuiskab või midagi sinna kanti. Tahaks näha ühte inimest, kes siis staud ei saa.

Pakun, et 10% mu närvidest jäi Poola. Mitte ainult stau tõttu, vaid tuli üks ka üllatus  - Hannoverist pean liikuma Flensburgi, üksi, iseseisvalt, rongiga. Unetundide arv oli küll miinimumilähedal, kuid närv oli sees nii tugev, et unustasin magamise ja söömise üldse ära...Mina?!            
Sõit kestis kokku 4h 29 min, ümberistumisega Hannover – Hamburg – Flensburg. (Okei, Flensburgi rongis sõin oma kohukesed ära :D)

Aga don’t worry, be happy. Elu tuli mulle appi J Kuna jõudsin Hannoveri rongijaama 1,5h varem, otsustasin seista enamuse sellest ajast ühes kohas ja rahulikult oodata. Mainin veel ära, et minuga reisisid mu 30kg-ne Lepatriinu, 2x söögikotid, 2x magamisasjade kotid, käekott ja sülearvuti (päris tugev mutt olen :D). Ühel noormehel hakkas minust hale ja ta küsis, kas ma vajan abi. Keeldusin (mõtlesin, et paneb mu kottidega jooksu veel :D). 10 min pärast, kui sättima hakkasin, et perroonile minna, tuli ta mulle uuesti abi pakkuma. Saksa keeles muidu, sest ta inglise keelt eriti ei mõistnud. Kuna ta võttis mu padja-koti, siis otsustasin, et okei, sellega võib ta jooksu panna küll. Selgus, et ta läheb ka Hamburgi poole.

Ja olgu tänatud, et läks! Esimesena laekus info, et rong hilineb 10 minutit. Okei, ootame. Tuli veel mingi tekst, ma ei jõudnud kuulama hakatagi, kui kõik olid püsti (sh see noormees) ja lippasid juba ukse poole. Noormees haaras mu kohvri ja ütles, et lähme. Selgus, et rong väljub teiselt platformilt, kuhu me ka jooksime. Jooksime, sest väljumiseni oli u 5 minutit. Ja ütlen siiralt, mina ei oleks sellest aru saanud, mina oleksin sinna jäänud, ja tõenäoliselt vale rongi peale ka veel läinud...Ei, ma ei liialda praegu.

Saime kenasti Hamburgi rongile. Noormees veel majandas minu eest mu ülekaalulise Lepatriinuga. Kui Hamburgis maha astusime, juhatas ta mu minu platformile ja seletas, milline on minu rong ja kust see läheb ning astus ise Kieli suunduvale rongile. Väike kaitseingel mul, või midagi J Ja nime ma ei küsinudki! Mr. Kaitseingel Jon Doe

Kõik läheb hästi. Elu tuleb usaldada.
Olen terve, õnnelik ja minu armsa Kalliga siin TaanisJ! WIN!

Ilm on okei, kraadid on plussis. Tuju on hea!

Päikest! :*